Sarikad püsti - metsa kuusepärge tegema

Juba sajandeid on sarikapärja ülesseadmine ja sarikaliikude tegemine tähendanud suure etapi lõppu maja valmimises. See oli tähtis sündmus.

Katus on hoone iga ütles vanarahvas. Tänapäevalgi on ehitajate hulgas kombeks panna kuuse või tammeokstest pärg esimese või kolmanda(Hiiumaal) sarikapaari külge. Sellega antakse ehituse tellijale märku liikude vajalikkusest, mis üheskoos ära juuakse. Pärja peab peremees sarikatelt ise alla tooma.

Kui peremees pole kolmandaks päevaks märganud pudelit tuua, siis asendatakse pärg vana luuakontsuga, näidates ümerkaudsetele peremehe hoolimatust. Seda tõlgendas vanarahvas nii, et peremees võib uuest katusest suu varsti puhtaks pühkida. Samuti tähendas see majale kiiret lagunemist ja majaliste kidumist.

Kui ka luua ülesseadmine soovitud tulemusi ei andnud, siis seati luua asemel üles vanad ja auklikud püksiräbalad, mis tähendas pererahva ihnust.

Uskumuse järgi pidi igihaljas kuusk kõigile kodakondseile tähendama tervist, kasvu ja pikkaealisust. Tammepuu on tugevuse ja kestvuse sümbol. Ehitajagi soovib, et tema kätetöö püsiks ja mis sobiks Eestimaal seda paremini sümboliseerima kui kuusk või tamm.

Algselt oli sarikaliikude joogiks õlu. Alles eelmise sajandi esikümnenditel hakkas peremees asjaosalisi kostitama hundijalaveega. Nii hoiti ära ehitaja pahameel, mis ehitusele halba tooks. Peremees võttis sellega ühisel ohvrijoomal sarikate alla saanud hoone oma hoole alla. Väike piisk valati ka maha majavaimule, kes pidi katusealuses elama ... (Allikas: kuskil internetifoorumis tsiteeriti seda teksti)

Maasikad ja tegemised aias

Kevadtööd on täies hoos. Maasikate puhastus (mis jäi sügised unarusse) kohe-kohe lõppemas (homme lõpik) ja siis võib veidi rahulikumalt juba hingata. Maasikad on alustanud ka õitsemisega - esialgu küll veel tagasihoidlikult. Ahjaa - tütartaimedest sai ka laiendus tehtud - kokku peaks siis olema taimi kuskil kolme ja nelja tuhande vahel.

Muudest tegemistest ka - mõned vaod kartulit sai maha pandud. Lisaks herned,oad,kapsad,kaalikad,sibulad,kõrvitsad ning kasvuhoonesse ka tomatid ja melonid.

Täna said ka viimased ebaküdooniad istutatud.

Soe ja niiske kevad mõjub hästi nii taimedele kui ka murukasvule. Õnneks on nüüd meil abimees, millega niitmine on veidi kergem.

nädalavahetuste toimetusi

ametlik sääsehooaeg on alanud. 

pojengid on kõik üleval, juurikatest istutatud pojengidel õienupud kõigil olemas (need, mille üle ma kurtsin varasemas postituses, et neid ei ole üles tulnud), kuid green halol, bartzellal, sarah bernhardil mitte - ehk läheb aega veel. Arenevad küll kõik jõudsalt, sai ka väetatist mulda segatud.

ühtlasi on alanud ka ametlik niiduhooaeg. oleks küll pidanud juba eelmisel nädalal niitma, kui põka ootustes jäi suurem niitmine sellesse nädalasse. Nüüd on meil murutraktor :) juhuu!!! Niide on tunduvalt ühtlasem,  vähem väsitavam ja seega jõuab päevaga tunduvalt rohkem. Osa kohti on vaja käisniidukiga teha, no aga  ei jaksa seda lükata enam - arvatavasti on rattad nii madalale vajunud, kuid masin on ka teinud 3 hooaega ränka tööd. Sel aastal saab ka heinamaast muruplats

järvseljalt sai ebaküdooniat kätte, ilusad suured. Homme peaks need maha saama istutatud. Küll aga enam järvseljale miski ei tõmba... Luua pk on kuidagi südamelähedasem, kuigi lillevalikut ja nt ka marjapuude valikut seal ei ole... kõrval aias muidugi on, aga viimati kui seal sai käidud, siis müüjat üles ei leidnudki. Luualt sai eelmisel nädalal kätte elupuud ja ebatsuugad, samuti punaste lehtedega õunapuu - august vaga.

Homsest läheb aiamajakese/garaazi ehitamiseks.