Võõrasemad potti

Võõrasemade jaoks on käes aeg suuremasse potti kolida...nendes on nad siis nüüd kuni välja istutamiseni...nii mõnigi taim on korraliku lopsakusega...sekka on ka veidi tagasihoidlikuma kasvuga...potis peaks nüüd seevastu igaüks saama piisava ruumi ja toiteaineterikka mulla...kõik eeldused korralikuks kasvamiseks.
Pühapäevane pikeerimine potti ka õnnestus ilma suuremate kadudeta.

Ja et loodus tühja kohta ei salli...siis said ka uued seemned külvatud...peiulilled...kevade ettevalmistused on täies hoos...seniküll veel suht tubaselt..

Kevade on ka Iti avastanud...nii mõnigi õhtu püüab ta oma "jutuvadina" saatel (mis meile tundub pigem kräunumisena) meile selgeks teha, et tuba pole kõige õigem koht kevade nautimiseks...

Ilmataat aga lubab järgmisteks päevadeks lausa lund ja miinuseid...ehk juba aitaks...

päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd

Kui kevade pyeripääva ye kylm, tuleb kylm kevade.

Torma

Kui kevadene pööripääv on ilus ilm, siis tuleb kõik kevade sooje ja ilusaid ilmu.

Torma

Kui kevadisel pööripäeval lund sadab, siis sadab kõigel kevadel.

Torma

Kevadisel pööripäeval pani randlane tähele, kust poolt tuul puhub. Oli tuul järvest, läks kala Venemaa randa. Metsatuul aga tõi suveks kala oma randa. Sama kõneldi kevadel ka Peipsi jää kohta. Ajas tuul kevadel kõrged jäämäed randa, mis sulasid vahel suvistepyhadeni, jäi kala ka meie randa. Läks jää, läksid ka kalad. Torma

Kevad maakodus...

Et päike on juba nädala jagu üsna salakavalalt soojendanud ning meelitanud ja lund sulatanud, sai reede suund maapoole võetud...kas tõesti saab juba vaikselt hakata maakodu hooajale sooja sisse puhuma hakata...saab küll...aga kõigepealt tuleb sooja lisaks veel ahjult nõutada...

Enne veel väike vahelepõige Iti maailma...kui sõit maale oli päris kärarikas, siis tagasisõit möödus mehekesel päris vagusi ja unedemaal olles...no eks ikka väsitab ära ka - kõigepealt tema jaoks täiesti tundmatu uus koht avastamiseks (tegime öise vahepeatuse) ja siis lapsepõlvekodumälestuste taasavastamine...kuigi aega on möödunud päris mitu kuud...tundus, et Iti tunneb ennast maal olles täitsa ilusti ja koduselt...nii, et võib täiesti rahulikult öelda, et tema jaoks on samuti linnakodu kui ka maakodu...nagu nõiaväel oli öösel meid tervitamas ka teised miisulised...kui nii võib öelda, siis hea meel on siiski vaid Miisu üle...oli see nüüd öösel taaskohtumise rõõmuhõiked, kätte jõudnud kevadised vallatumad mõtted või oma lapsukese hääle taaskuulmine....aga tralli tegi ta Itiga korralikult...ümisedes meile arusaamatuid viisijupikesi... ega Itigi neist veel päris täpselt vist aru saanud, sest vastus õnneks piirdus mõne vaiksematoonilise mjäuga...

Tagasi nüüd maale...lume taandumisest eile veel väga suuri märke alul ei olnud...kuigi jahh eelmise aasta hiigelhangedega võrreldes polnud teisi nagu ollagi :) seevastu täna tundus et nii mõnigi mättatutt oli saanud valge mütsikese peast minema visata, nautides kevadist päiksesära...

eile oli päris mõnus linnaistumisele vahelduseks mõned teerajad sisse visata... täna oli küll nendes kulgemine juba päris vesine, kuid kevad tuleb... seda oli tunda nii õhus, eredas päiksesäras kui ka sädistavate linnukeste laulusidinates... kärbeski pakkus Itile mõnusat mängulusti...Sügisel maha jäetud kõrvits (auto ei mahutanud lihtsalt enam) oli olnud mõnusaks palaks hiirepoistele...ka linnukestele mõeldud toidupoolis oli hiirtel korralikult põske pistetud...ütleb ju vanasõnagi, et kui kass läinud, siis hiirtel pidu :) ühe hiirepoisiga õnnestus meil ka kohtuda :)

Veel veidi kannatust...kevad on üsna lähedal ja küll nad talvetaadiga kokkuleppele saavad ja lumele väärilise unepaiga leivad...

Kevad aina läheneb...

Kuigi temperatuuri järgi võiks arvata, et talv on taas kohal, annab aina pikenev päev ja päevi täis päike, et kevad siiski läheneb...

Ka võõrasemad kosuvad...nii mõnestki hädisest niiditaolisest taimealgest, on näha juurde tekkinud kosuv uus leheke...ja ka taimed on muutumas päev-päevalt tugevemaks...küll jahh nüüd veel istutamiseks on päris pikk maa...

Täna korra põikasime ka suurde ehitusmaailma...ja nagu ikka meil kombeks - sai ka aiaosakonnale pilk peale visatud...50 gladiooli alla 8eur...ei olegi nii väga kallis, kuid kevad on veel ees ja küll neid valikuid saab veel teha...

Ja vaadates uue nädala ilmateadet...on lootust, et talve miinuskümned kraadid on uueks nädalaks asendunud korralikke plussidega...

Ettevalmistused hooajaks

Iti käis täna esimest korda arstil - sai oma esimesed kompleksvaktsiini- ja marutaudivastase süsti. Ei mingit piuksu. Kuu aja pärast uuesti, ning siis alles järgmisel aastal. Tänase seisuga kaalub Iti 3,55 kg, nädala pärast saab 7kuuseks. Ühtlasi tegi Iti täna oma teise autosõidu, sel korral küll oma uues kandekotis - natukene autos jutustas aga mitte kõva häälega :). Aga muidu oli Iti väga tubli, kliinikus plehku ei pannud ja arstitädisid küünistama ei hakanud. Ja nüüd on päevakavakohane tuduaeg...

Juurikad ja sibulad

Nädalavahetusel sai soetatud paar juurikat ja sibulat - pojengid Sarah Bernhardt ja punane Sarah Bernhardt (Fiona), musta tokkroosi Maroon ja mõningad gladioolid ning liilia.

Võibolla oleks pidanud tokkroosi juurika asemel hoopis seemned ostma... a eks näis. Liilia eelmisel aastal ei õitsenudki, lehed tõmbusid kollaseks ja õienuppe ei moodustunud. Kuiv?

Kuid sel aastal tuleb ikkagi ette võtta retk ühte vanasse taluaeda - külatee äärde jääb üks  mahajäetud võssa kasvanud lagunenud talumaja, millest mööda sõites jäi silma "aias" kasvavad kõrged oranzid liiliad (lisaks väga kõrged kollaste õitega lilled, äkki päevakübarad?). Tuleb see julgus kokku võtta ja paar liiliasibulat sealt endale kaevata - kuigi piinlik oleks minna kuskile eravaldusesse (olenemata sellest, et lagunenud maja) lillepeenrasse sibulaid kaevama. Või tuleks seda võtta kui päästeretke, et säilitada vana.....