laupäev, 7. detsember 2013

enne ja pärast

e.m.a, ca 2009

e.m.a, ca 2009

e.m.a, ca 2009
tänapäev, 2013

tänapäev, 2013

tänapäev, 2013

tänapäev, 2013

veiniteod - ikka edasi ja ei sammukestki tagasi

maasika-ja õunavein
see kuldsem punasem siis kange maasikavein ja rohekam õuanvein-lauavein. Esimese aasta (ja elu esimese veiniteo) vaieldamatu lemmik on maasikavein. Puhas õunavein on igav... arvatavasti mängib siin oma rolli lahjus. Üleüldse oli maasikaveiniga vähem jändamist, õunavein ei tahtnud selgeks minna, topeltselitamine - võibolla oli asi tallinna vees ja toatemperatuuris. Samas kui maasikavein ei tahtnud väga mulksuda, siis õunavein aina mulises - arvatavasti rosinate tõttu.

Maasikavein valmis talumajas, kaevuveega, selgines põranda all keldris jahedas. Õunavein valmis ja selgines toasoojas keskküttega korteris ning valmis kraaniveest. Ning tegelikult päris selgeks sai õunavein alles pudelis ning seetõttu leidub põhjas ka sadet - võimalik, et ei selginud, kuna ei saanud enne villimist täielikult süsihappegaasi välja, algselt arvasin, et vee tõttu ei ole kristallselge ja sai ka seetõttu ära pudeldatud.


reede, 4. oktoober 2013

naksitrallid

Miisu tited

  Väiksed totukesed. Püüdsid aiavõrgu silmusest läbi ronida, aga rohkem kui pea ei mahtunud - jube kiire oli Miisu juurde jooksmisega, kõht tühi ju. Õnneks sai peake silmusest välja suruda, ja totuke emme juurde aidata.

edit: kahjuks ei elanud naksitrallid esimesi öökülmi oktoobrikuus üle ning kolm neljast läksid igavestele jahimaadele. Üks karvakera sai elule soojendatud, kosus ja mängis Miisu hoole all. Paraku on ka tänaseks tema kuskile läinud - jääb arusaamatuks mis juhtus, kuna Miisu teda taga ei otsi... kurb on ka seetõttu, et leidsime talle kodu.

Selge on see, et ei taha tegeleda nende väikeste kassipoegadega ja muretseda, mis neist saab - see ei ole meie kohustus - Miisu ei ole meie kass (olenemata sellest, et ta kogu aeg maja juures aega veedab ja talle ka süüa anname). Ühe kassipoja me endale juba võtsime kaks aastat tagasi, paraku linna rohkem ei mahu. Järgmisel aastal püüame oma kuludega Miisu ära steriliseerida - jäävad paar halli juuksekarva tekkimata. Miisu on muidu armas, inimeste lähedust otsiv kass.

septembrikuusaak



laupäev, 21. september 2013

miku manniga

saun kerkimas tiigikaldale

1874

Kohviveski Alatskivi kolalaadalt

võiduvein

ja kui mitte, siis söön oma veinid ära :)

a jaanipäeva paiku sai pandud maasikavein käima, juuli lõpupoole pudelisse, ja nüüd avasin esimese laagerdunud veini.... täitsa normaalne. Kuldse värvusega, kirstallselge ja kange. Kuldselt korgitud, kuldsed sildid veel puudu. Selgelt tunda maasikaaroomi. Mõõtes näitas 13 voli (kontrollmõõtmine küll tegemata- arvan, et tegelikult on kangemgi).

ma usun, et ma ei liialda, kui ütlen, et tulemus on igati parem kui need late harvest tüüpi odavad veinid. Ja ma usun, et ma ei liialda, kui ütlen, et esimene vasikas sel korral aia taha ei läinudki.

aga järge on ootamas õunavein, mitte et me nüüd joodikud oleksime, aga tegemisrõõm.
 







laupäev, 3. august 2013

Kasepäält

uued lilled:

aed-leeklill/floks - Adessa lilac twist, Miss Pepper, Sherbert Blend
suureõieline härjasilm-  Sunny Side Up
aed-päevaliilia - Custard Candy


kolmapäev, 29. mai 2013

Sarikad püsti - metsa kuusepärge tegema

Juba sajandeid on sarikapärja ülesseadmine ja sarikaliikude tegemine tähendanud suure etapi lõppu maja valmimises. See oli tähtis sündmus.

Katus on hoone iga ütles vanarahvas. Tänapäevalgi on ehitajate hulgas kombeks panna kuuse või tammeokstest pärg esimese või kolmanda(Hiiumaal) sarikapaari külge. Sellega antakse ehituse tellijale märku liikude vajalikkusest, mis üheskoos ära juuakse. Pärja peab peremees sarikatelt ise alla tooma.

Kui peremees pole kolmandaks päevaks märganud pudelit tuua, siis asendatakse pärg vana luuakontsuga, näidates ümerkaudsetele peremehe hoolimatust. Seda tõlgendas vanarahvas nii, et peremees võib uuest katusest suu varsti puhtaks pühkida. Samuti tähendas see majale kiiret lagunemist ja majaliste kidumist.

Kui ka luua ülesseadmine soovitud tulemusi ei andnud, siis seati luua asemel üles vanad ja auklikud püksiräbalad, mis tähendas pererahva ihnust.

Uskumuse järgi pidi igihaljas kuusk kõigile kodakondseile tähendama tervist, kasvu ja pikkaealisust. Tammepuu on tugevuse ja kestvuse sümbol. Ehitajagi soovib, et tema kätetöö püsiks ja mis sobiks Eestimaal seda paremini sümboliseerima kui kuusk või tamm.

Algselt oli sarikaliikude joogiks õlu. Alles eelmise sajandi esikümnenditel hakkas peremees asjaosalisi kostitama hundijalaveega. Nii hoiti ära ehitaja pahameel, mis ehitusele halba tooks. Peremees võttis sellega ühisel ohvrijoomal sarikate alla saanud hoone oma hoole alla. Väike piisk valati ka maha majavaimule, kes pidi katusealuses elama ... (Allikas: kuskil internetifoorumis tsiteeriti seda teksti)

teisipäev, 28. mai 2013

Maasikad ja tegemised aias

Kevadtööd on täies hoos. Maasikate puhastus (mis jäi sügised unarusse) kohe-kohe lõppemas (homme lõpik) ja siis võib veidi rahulikumalt juba hingata. Maasikad on alustanud ka õitsemisega - esialgu küll veel tagasihoidlikult. Ahjaa - tütartaimedest sai ka laiendus tehtud - kokku peaks siis olema taimi kuskil kolme ja nelja tuhande vahel.

Muudest tegemistest ka - mõned vaod kartulit sai maha pandud. Lisaks herned,oad,kapsad,kaalikad,sibulad,kõrvitsad ning kasvuhoonesse ka tomatid ja melonid.

Täna said ka viimased ebaküdooniad istutatud.

Soe ja niiske kevad mõjub hästi nii taimedele kui ka murukasvule. Õnneks on nüüd meil abimees, millega niitmine on veidi kergem.

pühapäev, 19. mai 2013

nädalavahetuste toimetusi

ametlik sääsehooaeg on alanud. 

pojengid on kõik üleval, juurikatest istutatud pojengidel õienupud kõigil olemas (need, mille üle ma kurtsin varasemas postituses, et neid ei ole üles tulnud), kuid green halol, bartzellal, sarah bernhardil mitte - ehk läheb aega veel. Arenevad küll kõik jõudsalt, sai ka väetatist mulda segatud.

ühtlasi on alanud ka ametlik niiduhooaeg. oleks küll pidanud juba eelmisel nädalal niitma, kui põka ootustes jäi suurem niitmine sellesse nädalasse. Nüüd on meil murutraktor :) juhuu!!! Niide on tunduvalt ühtlasem,  vähem väsitavam ja seega jõuab päevaga tunduvalt rohkem. Osa kohti on vaja käisniidukiga teha, no aga  ei jaksa seda lükata enam - arvatavasti on rattad nii madalale vajunud, kuid masin on ka teinud 3 hooaega ränka tööd. Sel aastal saab ka heinamaast muruplats

järvseljalt sai ebaküdooniat kätte, ilusad suured. Homme peaks need maha saama istutatud. Küll aga enam järvseljale miski ei tõmba... Luua pk on kuidagi südamelähedasem, kuigi lillevalikut ja nt ka marjapuude valikut seal ei ole... kõrval aias muidugi on, aga viimati kui seal sai käidud, siis müüjat üles ei leidnudki. Luualt sai eelmisel nädalal kätte elupuud ja ebatsuugad, samuti punaste lehtedega õunapuu - august vaga.

Homsest läheb aiamajakese/garaazi ehitamiseks.


esmaspäev, 29. aprill 2013

teine nädalavahetus- kevadhooaeg alanud



krooksud, sel aastal kollased ;)


 Tiik võtab ka juba ilmet. Hunnik kive veel vaja sinna vedada, enne maast välja kaevata. Iiriseid on vaja. Ja üksik vesiroos võiks seal tiigis samuti hulpida.


Ja muidugi on esimesest päevast/nädalast alates platsis Miisu. Väiksekesele sai ka ussirohtu antud, kuna nii õudselt köhis eelmisel nädalal, ja pole kahju väikesele kodutule külakassile seda piskut head teha. 

Selleaastased talvekahjud on laastavad - kolm aastat tagasi (2010) istutatud esimeste mändide ladvad on täiesti ära söödud, sel aastal oleksid nad olnud juba pea kahemeetrised, majaesisel  vanemal õunapuul on tüvi paljaks näritud/kooritud, ühtlasi üks suur oks - teab, kas see õunapuu on nüüd ka  läinud - ühe vana hiigelsuure õunapuu kaotasime 2010 augustitormis. Teistest viljapuuaia puudest pole samuti mõtet rääkida... ometi sai tüved kinni kaetud, aga oksad jäänud ikka jänestele ette. Arooniapõõsad ei vaja kevadist lõikust, jällegi jänesed (?) teinud oma töö meie eest. Astelpajudest on ka midagi järgi. Hetkel veel muidugi ei tea, mis neist puudest ja põõsastest üldse saab, peab ootama võimalikku lehtimist. Aga ebatsuugad tunduvad olevat puutumata.

Enamik pojengidest (sh kollane ja heleroheline) on juba üles tulnud, paraku mitte sügisel istutatud juurikad. Kuidagi kahtlane. Ei saa öelda, et väga sügavale oleks juurikad istutanud- ca 5 cm. Ei tea, kas talvega vajunud liiga sügavale? Samas, kui liiga sügavale, siis ei pidanud (eriti) õitsema, seega midagi üles peaks ikka olema tulnud, no aga isegi juurikaid ei sattunud kätte, kui mulda kobestasin ja väetasin... ootab ehk paar nädalat, siis ehk läheb otsib nad kuskilt august üles ja püüab ringi istutada. Püvililled/keisrikroonid eespeenral täitsa mullast väljast, samas maja otsas pole jälgegi ... mutt sai vihaseks vist, et tema teele peenra tegin... ometi haiseb ju spetsiifiliselt ja peaks nad minema peletama.

Midagi positiivset?  Aiamaa peenrad on mullafreesiga üle käidud - redis ja aedsalat külvatud Nädalalõpus lähevad herned maha :) Vana maja vare sai väljast risust puhtaks, nüüd tuleb niitmisega majaümbrus puhas hoida.

Millal sääsehooaeg hakkab?


teisipäev, 2. aprill 2013