Bartzella

Paar aastat tagasi sai soetatud kuulsa Bartzella, sel aastal nägin lille ka õitsemas. Ühtlasi õitses ka Sarah-Bernhardt esimest korda.

Bartzella

Sarah Berhnardt

Piinlik tunnistada, aga kevadel sai ühes lagunenud talumaja hoovis "rüüsteretkel" käia ja labidatäie lumikellukesi ja esialgu mingit tundmatud taime välja kaevatud. Too tundmatu osutus ruugeks päevaliiliaks (vist). Ja kui mu pilk ei eksi, siis on seal veel labidat ootamas kollane talijorjen.

Ruuge päevaliilia

teine nädalavahetus- kevadhooaeg alanud

krooksud, sel aastal kollased ;)

 Tiik võtab ka juba ilmet. Hunnik kive veel vaja sinna vedada, enne maast välja kaevata. Iiriseid on vaja. Ja üksik vesiroos võiks seal tiigis samuti hulpida.

Ja muidugi on esimesest päevast/nädalast alates platsis Miisu. Väiksekesele sai ka ussirohtu antud, kuna nii õudselt köhis eelmisel nädalal, ja pole kahju väikesele kodutule külakassile seda piskut head teha. 

Selleaastased talvekahjud on laastavad - kolm aastat tagasi (2010) istutatud esimeste mändide ladvad on täiesti ära söödud, sel aastal oleksid nad olnud juba pea kahemeetrised, majaesisel  vanemal õunapuul on tüvi paljaks näritud/kooritud, ühtlasi üks suur oks - teab, kas see õunapuu on nüüd ka  läinud - ühe vana hiigelsuure õunapuu kaotasime 2010 augustitormis. Teistest viljapuuaia puudest pole samuti mõtet rääkida... ometi sai tüved kinni kaetud, aga oksad jäänud ikka jänestele ette. Arooniapõõsad ei vaja kevadist lõikust, jällegi jänesed (?) teinud oma töö meie eest. Astelpajudest on ka midagi järgi. Hetkel veel muidugi ei tea, mis neist puudest ja põõsastest üldse saab, peab ootama võimalikku lehtimist. Aga ebatsuugad tunduvad olevat puutumata.

Enamik pojengidest (sh kollane ja heleroheline) on juba üles tulnud, paraku mitte sügisel istutatud juurikad. Kuidagi kahtlane. Ei saa öelda, et väga sügavale oleks juurikad istutanud- ca 5 cm. Ei tea, kas talvega vajunud liiga sügavale? Samas, kui liiga sügavale, siis ei pidanud (eriti) õitsema, seega midagi üles peaks ikka olema tulnud, no aga isegi juurikaid ei sattunud kätte, kui mulda kobestasin ja väetasin... ootab ehk paar nädalat, siis ehk läheb otsib nad kuskilt august üles ja püüab ringi istutada. Püvililled/keisrikroonid eespeenral täitsa mullast väljast, samas maja otsas pole jälgegi ... mutt sai vihaseks vist, et tema teele peenra tegin... ometi haiseb ju spetsiifiliselt ja peaks nad minema peletama.

Midagi positiivset?  Aiamaa peenrad on mullafreesiga üle käidud - redis ja aedsalat külvatud Nädalalõpus lähevad herned maha :) Vana maja vare sai väljast risust puhtaks, nüüd tuleb niitmisega majaümbrus puhas hoida.

Millal sääsehooaeg hakkab?

nagu kõigil teistel

reedel saabus kauaoodatud pakike Sulev Savisaarelt, pakis kahte sorti pojenge - Edulis Superba ja Rosea Plena. Täna said suured juurikad ka maha.

Info Sulev Savisaare koduleheküljelt:

Paeonia lactiflora ‘Edulis Superba’ (Lemon, 1824). Tumeroosa (purpurse varjundiga), keskmise suuruse (∅ 15 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Poolkera alusel on tavaliselt vähemärgatav võru veidi kahvatumatest kitsastest staminoodidest. Varajane. Puhmik kõrge (105 cm). Ajaproovi läbiteinud vähenõudlik sort, mis on hinnatud oma varajase ja rikkaliku õitsemise tõttu ning hea healõhnalise lõikelillena. Kõige levinum pojengisort Eestis, ehkki rahvas tema nime ei tea. Seda sorti (varajane täidisõieline roosa) kohtab enamikes Eesti aedades  Pärnumaal tuntud ka kui Matsi-roosa.

Paeonia officinalis ‘Rosea Plena’. Särav tumeroosa värvus. Puhkedes helepunane kuni tumeroosa, õitsemise lõpuks peaaegu heleroosaks pleekuv, keskmise suuruse (∅ 13 cm) ja tihedusega, tolmukateta, poolkera-tüüpi täidisõis. Väga varajane. Puhmik madal (65–70 cm), kergesti lamanduv. ‘Rosea Plena’ esineb laialdaselt Euroopa vanades kloostriaedades, kus seda kasvatati sajandeid ravimtaimena. Andmed temast ulatuvad tagasi 17. sajandisse.

Bartzella ja Green Halo

Olemas!

Bartzella - kollane Itoh-hübriid pojeng.
Green Halo - heleroheliste kroonlehtedega rohtne pojeng.

Edit. 2014 a green halo üles ei tulnud,  külm talv või kahjustas mutt kuidagi juuri + külm

Valge pojeng

Juurikad ja sibulad

Nädalavahetusel sai soetatud paar juurikat ja sibulat - pojengid Sarah Bernhardt ja punane Sarah Bernhardt (Fiona), musta tokkroosi Maroon ja mõningad gladioolid ning liilia.

Võibolla oleks pidanud tokkroosi juurika asemel hoopis seemned ostma... a eks näis. Liilia eelmisel aastal ei õitsenudki, lehed tõmbusid kollaseks ja õienuppe ei moodustunud. Kuiv?

Kuid sel aastal tuleb ikkagi ette võtta retk ühte vanasse taluaeda - külatee äärde jääb üks  mahajäetud võssa kasvanud lagunenud talumaja, millest mööda sõites jäi silma "aias" kasvavad kõrged oranzid liiliad (lisaks väga kõrged kollaste õitega lilled, äkki päevakübarad?). Tuleb see julgus kokku võtta ja paar liiliasibulat sealt endale kaevata - kuigi piinlik oleks minna kuskile eravaldusesse (olenemata sellest, et lagunenud maja) lillepeenrasse sibulaid kaevama. Või tuleks seda võtta kui päästeretke, et säilitada vana.....