 |
| Miisu tited |
Väiksed totukesed. Püüdsid aiavõrgu silmusest läbi ronida, aga rohkem kui pea ei mahtunud - jube kiire oli Miisu juurde jooksmisega, kõht tühi ju. Õnneks sai peake silmusest välja suruda, ja totuke emme juurde aidata.
edit: kahjuks ei elanud naksitrallid esimesi öökülmi oktoobrikuus üle ning kolm neljast läksid igavestele jahimaadele. Üks karvakera sai elule soojendatud, kosus ja mängis Miisu hoole all. Paraku on ka tänaseks tema kuskile läinud - jääb arusaamatuks mis juhtus, kuna Miisu teda taga ei otsi... kurb on ka seetõttu, et leidsime talle kodu.
Selge on see, et ei taha tegeleda nende väikeste kassipoegadega ja muretseda, mis neist saab - see ei ole meie kohustus - Miisu ei ole meie kass (olenemata sellest, et ta kogu aeg maja juures aega veedab ja talle ka süüa anname). Ühe kassipoja me endale juba võtsime kaks aastat tagasi, paraku linna rohkem ei mahu. Järgmisel aastal püüame oma kuludega Miisu ära steriliseerida - jäävad paar halli juuksekarva tekkimata. Miisu on muidu armas, inimeste lähedust otsiv kass.
