Esimese aasta sügisel sai söötis maa üles küntud. Teise aasta kevadel (ehk siis eelmisel aastal) jagasime küntud maa kaheks - kaks kolmandikku põllumaaks ja kolmandik marjaaiaks. Marjaaeda mustsõstrad ja vaarikad. Ja sinna nad jäidki... rohu sisse kasvama. Katsetasime ka korra, ehk õnnestub niita... a mitte ei saanud asja. Läks küll aastake aega, et visioon ja reaalsus ühtiks, kuid täna on rõõm tõdeda, et nüüd on põllu otsas ilus marjaaed, niidetud ja põõsad võimsalt kasvamas. Ja kipub sinnapoole, et põllumaad varsti ei olegi - maasikad tahavad oma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar